AT Treeningud

Te küsite, mis on coaching?

Ma mäletan hästi, kui ma kaks aastat tagasi ajakirjanikuna intervjuu käigus ümber laua istuvatelt Eesti parimatelt coachidelt küsisin, et palun seletage mulle lihtsalt ja paari lausega ära, mis asi on coaching. Ma mäletan, kuidas Riina Varts, tollane ICF Estonia president, teistega koos naeris ja vastas, et see on üks miljoni dollari küsimus. Tol korral pakkus EBS-i Executive Coaching programmi treener Peep Aaviksoo, et coaching on eelkõige võimalus reflekteerimiseks ka ärimaailmas. ICF Estonia juhatuse liige Katrin Oblikas pakkus, et coaching on eelkõige eesmärgistatud vestlus iseendaga. Ruti Einpalu, kes oli tollal üks vähestest Eesti PCC sertifikaadi teinud coachidest, tõi omakorda esikohale kuulamisoskuse ja professionaalsed küsimused coachingus. Sel korral sain ma intervjuud tehes aru, et tegemist on igal juhul ühe väärt asjaga, mis õpetab küsima häid küsimusi sellisel moel, et klient saab reflekteerida ja iseendaga vestlusesse asuda selleks, et leida ise parim lahendus. Pisut pikk ja segane, aga Google pakub täna otsingusõnale „coaching“ ka tervelt  772 miljonit vastet. Veel kaks aastat tagasi oli see 3,4 miljonit. No ei saagi ühe lausega neid miljoneid kokku võtta.

Täna pakuksin ma ise lisaks sellise mõttekäigu: “Coachingu käigus ei vasta sa teiste esitatud küsimustele – mis on oma olemuselt orjastav käitumine – vaid õpid ise esitama endale küsimusi. See on ühtaegu nii vabastav, kui kohustav. Nii saad ise olla looja, mitte kellegi teise unistuste elluviija.”

Te küsite, kuidas ma coachin? Ma päriselt ei taha sellele vastata…

Ma saan siia kirjutada palju sõnu, saan sõnadega moodustada mõtteid, aga õige vastus on vaikuses. Kuidas ma saaksin vaikusega sellele küsimusele siin vastata? Hästi, ma proovin. 

Kujutage ette ühte väikest tüdrukut, kellel on oma kaisukaru. See käib temaga alati kaasas, nii on võõras kohas lihtsam magama jääda. Turvalisem. Vahel, kui väikesel tüdrukul on mure, siis räägib ta sellest oma karule. Karul on pruunid silmad. Ta vaatab alati tüdrukule otse silma, kuulab, ei sega kunagi vahele. Karu ei anna hinnanguid, ei jaga korraldusi, ei püstita eesmärke. Aga kui tüdrukul on mure, siis karule saab rääkida. Ja siis karu ka vastab. Tüdruk teab, et tema kaisukaru on tark. Maailma kõige targem. Tüdruk ei ole samuti rumal, ta teab küll, et karud ei oska tegelikult rääkida. Aga ometi ta vastab. Vahel esitab ka ise küsimusi. Tüdrukul on sedaviisi karuga hea koos olla. Ta saab alati oma küsimustele vastused isegi siis, kui karud tegelikult rääkida ei oska.

Te küsite, kes olen mina coachina? Mina ei ole mitte keegi.

Mina olen vaid töövahend. Oma maja ehitab klient ise. See, kes olen mina, ei oma absoluutselt mingit tähtsust, minu ainus eesmärk on pakkuda õigel ajal õiget tööriista, anda kasutusjuhend ja jälgida ohutusnõuete täitmist. Tõsi, ma ise olengi see tööriist pakkudes loogilist struktuuri, pannes paika piirangud. Pakun kogemusi sellest, kuidas mingi asi töötab, mitte sellest, kuidas ja millise maja klient ehitab.

Minul coachina ei ole oma Ego. Ma saan sellest lõpuks ometi täiesti lahti öelda. Istuda jõe kaldal ja vaadata, kuidas vesi mööda voolab. Vahel tuleb minu juurde mõni hädaline, kellel vaja jõest üle saada. Ma tõusen ja kutsun võõra lahkelt oma parvele ja lükkan selle kaldast lahti.

„Sõbralik paadimees tõi mu tookord üle. Tema juurde tahan ma minna. Tema hütist algas kunagi minu tee uude ellu, ellu, mis on nüüd vanaks saanud ja surnud. Alaku sealt ka minu praegune tee, minu praegune uus elu!“ Siddharta. H. Hesse

Soovid olla kursis kõikide uute koolitustega?
Sisesta oma e-mail allolevasse kasti ja vajuta nuppu selle all